Forever #8

Poiss oli alguses väga üllatunud näoga , aga aja pikku manas ta näole kaastundliku ilme .
"Uskumatu , aga me oelme sarnased ..."
Vaatasin teda ja imestasin , selle üle , et kellegil võib veel selline saatus olla . Või noh midagi sinnakanti , midagi taolist .
"Sa oled sunnitud mulel sellest rääkima , sest am ladusin sulle just oma terve eluloo ette ... ja ma isegi ei tea miks ..."
Ta naeratas hetkeks ja vaatas mulel silma . Siis aga pööras oma pilgu jõele ja alustas suure ohkega .
" Ma olen pärit , eestist . Pärnust . Ma olin vist pärnu suurim hulligaan , mul ei olnud ühtegi tüdrukut kuna ma ei tea . ma ei väärtustanud neid . Põhimõte oli ainult seks , ma tõmbasin pea iga päev kanepit ja alkohol ei puudunud ka . Kõik saigi alguse vist sellest kui mu ema suri ja ma isaga kahekesti jäin . Isa oli nagu ehtne eeskuju . Kuni kuuenda klassini olid mu tunnistusel vaid viied .
Ainkue erinevus meie vahelongi vist see , et sa näed paranormaalseid asju ja koged neid . Aga mul pole nendega kokkupuudet olnud . Kuigi väga väga tahaksin . Selelpärast tulingi siia ära . Noh ka juba sellepärast , et ma olen eestis mentide poolt tagaotsitav ja keegi ei oskaks mind siit otsida ."
Ma vaatasin teda . Päris pikalt . JA kindlalt polnud asi selles tema jutus vaid millegis enamas , kuid milles ?
"Noh kui sa tahad paranormaalsusi kogeda , pead sa ilmselgelt minu juurde tulema . Seal juhtub iga viie minuti tagant midagi . Ma olen suhteliselt harjunud . Ma otsustasin siis seda kui olin enesetapu katse läbi elanud . Seal on mingi sugune müsteerium mille ma pean lahendama . Aga ma ei soka kuskilt alustada , ma tean vaid , et seal elas kolme liikmeline perekond ja kõik kadusid kahtlastel asjaoludel . Ja see kool kus ma täna käisin , ka seal nägin ma midagi kummalist ."
Ta silmades süttis säde ja ta muutus vägaväga energiliseks .
" Tšernobol`s high scool ?!"
" Jah , just see sama . Ma lähen üheteistkümmnendasse klassi kahe kuu pärast "B" vist , sest "A" oli see venekeele süvaõpe ."
Ta puuris mind oma pilguga ja oli nii õnnelik kuidagi :"
" Me lähme samasse klassi!"
" No niiii õnnelik kohe ?" Kergitasin kulmu ja küsisin seda talt üprisgi kahtlase näoga .
" Olen jaa õnnelik . Ma tunnen , et sa oled nagu oskae minust . Ma ei oska seda sõnadesse panna , see on kuidagi kummaline mis tunded mind valdavad sinuga rääkides . Missest , et me teame tund aega . See on kirjeldamatu ."
Ma tundsin ju seda sama imeliku tunnet . Millel pole seletust .Jälgisin seda vulisevat ja kirievoolulist jõge. Päike sillerdas eredalt aga mitte enam nii soojalt kui siis mil ma siia kolisin .
"Kaua sa siin juba oled ?"
" täpselt kuu . "
"Ja kaua sina ? Kus sa siin üldse elad ?"
" Ma olen mingi kaks kuud . Ma elan seal linna servas suht , kohe seal on selline creepy maja valge suure aiaga ja aias on kuur . "
" TEGELT !? see maja tundub nii jubeeeee . Nagu kuidas sa seal elada suudad . Ma esialgu kardaks vist isei sisse minna , "
Ta naeris oma sõnade üle ja vaatas mulle jälle otsa oma kutsika silmadega . Pöörasin pilgu kähku kõrvale või vastasel juhul oleks ma neisse ära uppunud . Ma üritasin peast välja visata seda tundmatut tunnet , milelel me kumbki tähendust ei osanud anda . See ei õnnestunud . ..
ME istusime seal veel tunde ja tunde , rääkides kõigest alustadest stiilidega ja lõpetades kõige piinlikuga . Henryga oli nii hea räägida . . .
Me vahetasime numbereid ja lubasime , et saame kindlalt veel ennem kooli kokku .


Kuu möödus kiirelt ja käes oli esimene kooli päev . Nii mina kui ka Henry pidime ennem direktori juurest läbi minema , et ta seletaks meilekooli korda ja kõike seda muud asja .
Me Henryga sammusime klassi ja mida me sealt nägime ? Klassis oli 20 õpilast ja nad kõik nägid välja nagu zombid . Nagu reaalselt . Me vaatasime mõlemad üskteisele lolli näoga otsa ja muigasime .
Meid vaadati sama lolli nägudega , nad polnud ilmselgelt kuagi näinud selliseid noori nagu meie oleme . Nad olid kõik sellised veits moest maas . Mitte , et ma ise nüüd moefriik oleks , aga siiski .
Istusime kõigetaha pinki ja jäime kuulama mida õpetajal meile öelda on . Meie õpetaja oli pikka kasvu punaste juustega ja näost kahvatu nagu ta seljas olev valge särk . Need peaaegu , et võisid ühte sulanduda .
" Meil on klassis , kaks uut õpilast , palun tõustke püsti ja tutvustage ennast "
Vaatasin lolli näoga õpetajale otsa ja mõtlesin, et kas ta peab meid kõiki algklassi õpilasteks aga ei tahtnud ka halbamuljet jätta ja tegin nagu kästud .
" Tere , mina olen Sandra ja ma tulen eestist ."
"Hei , ma olen Henry sammuti eestist ."
Klassis algas jutusumin ja kõik vaatsid nüüd ainiti meie poole ...