Forever

Seal ta seisis pilk külm ja kalk . Nägu kahvatu nagu talvel maad kattev lumi. Ta sööstis mu poole , et mind tappa. Sulgesin silmad ja palvetasin . Mind lahutas surmast vaid mõni hetk .

Ma ei väärtustanud enam elu . Mu vanemad hukkusid lennuõnnetuses. Ma olin kuid masenduses. Ma ei rääkinud kellegiga sõagi , Mind pandi hullumaiia , kuna kõik olid veendunud , et ma olen peast segi .
4 pikka kuud hullumajas mõjusid mulle masendavalt , kuid seal istudes ja mõeldes leiutasin välja , et ma pean oma eluga kuskil uuesti alustama . Kuid kus ?
See oli peamine küsimus mida hakkasin kohe peale väljasaamist lahendama . Ma teatsin mida ma otsin ja mida ootan ja loodan . Paranoiia , Õudus ning suured seiklused .
Kolm nädalat pärast välja saamist olin ma leidnud enda jaoks ideaalse koha ja maja asjad olid notariga juba korda aetud . Täna on päev millal ma kolin ja alustan uuesti . Kas teate kus ? Ukrainas , Kiievi oblastis , Tšornoboli rajoonis .
Ma tean , et paljud peavad mind segaseks , kuid ma tean ise mis ma teen ja mis mulle parim .
Sõites bussiga mööda sildist Tšornobol hakkasid paistma hallid korter majad , korda tegemata , katki visatud akendega . Eramajad samas seisus , Rajoonis oli kaks töökorras poodi . Inimesi liikus vähe ja kui liikus nägid nad välja just nagu mõnest õudus filmist välja tulnud . Masendunud , räbalates riietes ja enamikus vanad . Judistasin õlgu ja mõtlesin korraks kas see oli ikka hea idee . „Ohmu , kui sa selle , ette võtsid vii see ka lõpule“ ütlesin endale mõttes vihaselt ja astusin peatunud bussist maha . Ma ei teadnud kuhu täpselt minna , aga usaldasin oma instinkte ja piltmälu ,
Leidsin kiirelt maja , mille pilti olin vaid internetist näinud . See seisis üksikult keset suurt muruplatsi ja piiratud aiaga . See oli suhteliselt eraldatud teistest majadest aga samas aias istudes võis kõiki maju ka näha .
Astusin sisse väravast ja tundsin juba midagi kummalist . Need aknad , tumedad ja sealt justkui kumas vastiu pimedust ja õudust . Naeratasin hetkeks ja mõtlesin saatanlikult . „Hah , mind vist juba oodatakse“ Libistasin võtme lukuauku ja keerasin võtit ... Ma isegi ei vajutanud lingile uks vajus lahti . Judistasin hetkeks õlgu aga astusin siis sisse .
Maja oli supper . Veidi tolmune , aga siiski . Uksest paremale jäi trepp ja tuba , otse läbi vaadates läbi köögi võis saada verandale . Paremale poole jäi veel Üks tuba , hästi avar ja suurte akendega . Valgus tulvas maiia läbi tolmuste akende .