Henry
Ma ei suutnud uskuda , et siin linnas võib leiduda keegi minu sarnane , keegi kes tõeliselt mõistab mind , keegi kes on koopia minust .
Tol päeval kui ma seda tüdrukut seal vanas laohoones nägin , tundsin ma midagi , mille sarnast pole ennem tundnud .
Ta tumedad juuksed , tema stiil , ta suured sinised silmad ja kerge meik mis raamis ta segaduses silmi . Ta oli nii kutsuv ,et ma ei suutnud vastu panna ja läksin taga rääkima . Alguses , oli kuidagi raske , tõesti väga vaevaline oli kuulata ta elu masendavaid külgi ja seda kuidas ta enesetappu teha tahtis .
Hiljem aga kui me veetsime iga päev koos ja olimegi lihtsalt niisama nagu hingesugulased , ta oli nagu jumala poolt unustatud kaksikõde . Me mõistsime üksteist puhtalt pilgust , niikaua kuni ...
Kuni mul tekkisid ta vastu sügavamad tunded , ma muutusin kinnisemaks ja tõmbusin eemale . Mulle tundus ,et ta saab Rickyga nii hästi läbi , tema on uus ja põnev ja ,et tal pole mind enam vajagi . Ma ei uskunud elusees , et ta tegelikult näeb mind läbi ,et ta tegelikult on teadlik mu tunnetest . Ma lootsin ,et ma olen piisavalt kinniseks muutunud aga ei . Ma ei suutnud leida endas ka seda julgust ,et talle kõik ausalt ära rääkida. Niisiis ma lihtsalt ootasin ja lootsin . Mis oli minust vale , sest ka mina hakaksin tajuma majas toimuvaid kummalisi asju , kasvõi see tänane kui elekter kadus ja need jooksusammud ja Sandra minesatmine , vot kõi see oli eriti creepy ...
Ricky
Kaks kummalist inimest , siinn Tsernobolis . Imelik , miks just see paik kuhu mittekeegi tulla ei taha . Tüdruku silmad täis kurbust ja kannatusi , poiss ka temal on midagi aga selelle ei oska ma päristäpselt praegu selgitust anda , võibolla kunagi hiljem .
Paar nädalat nende kahe inimese seltsis ja ma ei oska enam ilma nendeta elada . Üpris kummaline ma olen alati iseseisev olnud ja pole kunagi vajanud inimesi enda kõrvale , või ma lihtsalt ei tahtnud neid enda kõrvale ,sest alati kui oli keegi tegid nad mulle haiget .
Kummaline kui palju mõjus mulle just see tüdruk . Ta jutt oli nii mõistev ja pani alati mõtlema . Ka need sündmused mis temaga toimusid panid alatii mõtlema .
Mul oli tast kahju , aga ma teatsin ,et ta ei taha kaastunnet . Ta tahab kedagi vaid enda kõrvale kes mõistab .
Viimasel ajal on Henry täiesti ära pööranud . Ma ei saa üldse aru mis talle sisse on läinud . Ta on nii endassetõmbunud ja eemalolev niiet , me peame Sandraga teda pidevalt maa peale tagasi kutsuma . Oehh . Miks ta ometi ei räägi Sandrale äraa mis toimub .
We speak in different voices , but why don`t we say out what we thinking of !
No comments:
Post a Comment